Article on other languages:
- Water
- Wasser
- ውሃ
- ماء
- Augua
- ܡܝܐ
- Agua
- Y
- Uma
- Air
- Air
- Ji
- পানি
- Banyu
- Cai
- Һыу
- Вада
- Voda
- Dour
- Вода
- Aigua
- Tubig
- Шыв
- Voda
- Hånom
- Raemx
- Dŵr
- Vand
- Wasser
- Wasser
- Tó
- Vesi
- Νερό
- Aqua
- Water
- Agua
- Akvo
- Ur
- آب
- Eau
- Aghe
- Uisce
- Ushtey
- Uisge
- Auga
- 水
- Mai
- Súi
- 물
- Ջուր
- पानी
- Woda
- Voda
- Aquo
- Aqua
- Aqua
- Amanzi
- Vatn
- Acqua
- מים
- ನೀರು
- წყალი
- Amazi
- Maji
- Maza
- Av
- Agua
- Aqua
- Ūdens
- Waasser
- Vanduo
- Mái
- djacu
- Acqua
- Víz
- Вода
- Rano
- ജലം
- पाणी
- Cūi
- Ус
- Ātl
- Water
- ᓃᐲᔾ
- पानी
- 水
- Vann
- Vatn
- Ieau
- Aiga
- Bishaan_(water)
- Suv
- Water
- Woda
- Água
- Wasser
- Apă
- Yaku
- Вода
- Aba
- Уу
- Uji
- Acqua_(vìppita)
- ජලය
- Water
- Voda
- Voda
- Woda
- Вода
- Vatten
- Tubig
- நீர்
- Aman
- నీరు
- น้ำ
- Nước
- Об
- ᎠᎹ
- Su
- Вода
- پانی
- Aqua
- Vat
- Woater
- 水
- וואסער
- Omi
- 水
- Wossa
 |
del.icio.us |
 |
Digg |
 |
Furl |
 |
|
 |
Rojo |
| Add to OnlyWire |
 |
See artikkel on keemilisest ainest; klassikalise elemendi kohta vaata artiklit Vesi (element). |
| Üldist | |
|---|---|
| Nimi | Vesi, divesinikmonooksiid |
| Joonis |  |
| Keemiline valem | H2O |
| Välimus | Läbipaistev, värvusetu vedelik |
| Füüsikalised omadused | |
| Mass | 18,01528 u (2,99151 · 10–26 kg (1 molekul)) |
| Sulamis- temperatuur |
273,15 K (0 °C) |
| Keemis- temperatuur |
373,15 K (100°C) |
| Tihedus | 1,0 · 103 kg/m3 |
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
Vesi on kõige levinum aine Maal[viide?]. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).
Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.
Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.
Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast.
Vaata ka
Kirjandus
- Philip Ball, "A Biography of Water," 1999, PHOENIX
- Hergi Karik. 2006. "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". Tallinn
Välislingid
