Sisepõlemismootor

Otto-mootor ehk 4-taktiline sisepõlemismootor
1. Sisselasketakt
2. Survetakt
3. Töötakt
4. Väljalasketakt

Kahtaktiline sisepõlemismootor

Pöördolb- ehk Wankelmootor

I - nukkvõll
V - klapid
P - kolb
R - keps
C - väntvõll
W - veesärk
E - nukkvõll
-

Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks..

Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks.

Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad.

Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat.

Mõisted

Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks.

Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.

Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.

Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites.

Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe.

Sisepõlemismootorite tüübid

Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest:

- 1 silindriline (1)

- Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 14, 16)

- V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12, 16, 20, 24)

- Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12)

- VR-Mootor (5, 6, 8, 12, 16)

- W-Mootor (3, 8, 12, 16)

- U-Mootor (4, 12, 16)

- Y-Mootor (3, 6, 12, 18, 24)

- H-Mootor (16, 24, 40)

- X-Mootor (16, 24)

- Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (Lennukimootor)

- Ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36, 3x7=21, 4x7=28, 6x7=42, 8x7=56, 4x9=36) (Lennuki ja laevamootor)

- Mitmesektsiooniline tähtmootor (2x7=14, 2x9=18, 4x7=28) (Lennukimootor)

- Pöördkolb- ehk Wankelmootor

(sulgudes on võimalik silindrite arv, rasvaselt on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid)

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:

Kategooria:Sisepõlemismootor