Kongo Demokraatlik Vabariik

Article on other languages:

del.icio.us del.icio.us
Digg Digg
Furl Furl
Reddit Reddit
Rojo Rojo
Add to OnlyWire

prantsuse
{{{omakeelne_nimi_2}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}}
{{{10}}}
Kongo Demokraatliku Vabariigi Kongo Demokraatliku Vabariigi
Kongo Demokraatliku Vabariigi lipp Kongo Demokraatliku Vabariigi vapp
Kongo Demokraatliku Vabariigi asendikaart
Riigihümn Debout Kongolaise
Pealinn Kinshasa
Pindala 2 345 410 km²
Riigikeel(ed) prantsuse
Rahvaarv 65 752 000 (2007)
Rahvastiku tihedus 28 in/km²
Riigikord
President Joseph Kabila
Peaminister Adolphe Muzito
Iseseisvus 30. juuni 1960
SKT 42,74 mld. $ (2004)
SKT elaniku kohta 700 $ (2004)
Rahaühik frank (CDF)
Ajavöönd maailmaaeg +1 kuni +2
Tippdomeen .cd
ROK-i kood
Telefonikood 243


Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–-1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–-1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.

Sisukord

Ajalugu

Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles aktiivse orjakaubandusega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena Henry Morton Stanley. Berliini konverentsil 1885. aastal tunnistati Kongo Belgia kuninga Léopold II eraomandiks (Kongo Riik). Tema valitsuse all toimus Kongos genotsiid, mille käigus tapeti 3-10 miljonit inimest. 1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusesse ja Kongost sai Belgia asumaa.

Rahvastik

Kongo DV-s elab üle 200 etnilise rühma, suuremad neist on lubad 18%, kongod 16,1%, mongod 13,5%, ruandad 10,3%, asanded 6,1%, bangid ja ngaled 5,8%.

94% elanikest on kristlased, peamiselt roomakatoliku kirikusse (55%).

Haldusjaotus

Uue põhiseaduse järgi on riik alates 1. veebruarist 2009 jaotatud 25 provintsiks ja pealinna-alaks:

Provints Pealinn Ametlik keel
1. Kinshasa Kinshasa prantsuse, kituba
2. Kesk-Kongo provints Matadi kituba
3. Kwango provints Kenge kituba
4. Kwilu provints Kikwit kituba
5. Mai-Ndombe provints Inongo kituba
6. Kasai provints Luebo luba
7. Lulua provints Kananga luba
8. Ida-Kasai provints Mbuji-Mayi luba
9. Lomami Kabinda luba
10. Sankuru Lodja luba
11. Maniema Kindu suahiili
12. Lõuna-Kivu Bukavu suahiili
13. Põhja-Kivu Goma suahiili
14. Ituri Bunia suahiili
15. Ülem-Wele Isiro lingala
16. Tshopo Kisangani suahiili
17. Alam-Wele Buta lingala
18. Põhja-Ubangi Gbadolite lingala
19. Mongala Lisala lingala
20. Lõuna-Ubangi Gemena lingala
21. Ekvaatoriprovints Mbandaka lingala
22. Tshuapa Boende lingala
23. Tanganyika Kalemie suahiili
24. Ülem-Lomami Kamina luba
25. Lualaba Kolwezi suahiili
26. Ülem-Katanga Lubumbashi suahiili
Kongo Demokraatlik Vabariik
Kongo DV haldusjaotus

Majandus

Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on halb majandamine, korruptsioon ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990ndate alguses kukkus majandus kokku. Riigis valitses hüperinflatsioon (1994. aastal 7400 %), välisvõlg tõusis rohkem kui 10 miljardi euroni.

2/3 elanikest on hõivatud põllumajanduses.

Maailmapanga igaaastase "Doing Business" raporti kohaselt on Kongo DV halvim riik äri alustamiseks.

Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, USA, Saksamaa ja India.

Vaata ka

Välislingid



Aafrika maad
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Kenya | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Okupeeritud alad: Lääne-Sahara
Rahvusvaheliselt tunnustamata riigid: Edela-Somaalia | Jubaland | Puntland | Somaalimaa
Vaidlusalused alad: Alborán | Perejil
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.