Klooga koonduslaager

Article in other languages:

Selles artiklis ei viidata kasutatud allikatele! Palun aita artiklisse viiteid lisada.

Vajab keelelist toimetamist.

Klooga koonduslaager oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943. aasta septembris loodud Vaivara koonduslaagri välilaager.

KZ Klooga ülem oli SS-Untersturmführer Wilhelm Werle, september 1943 - september 1944)

Laagris oli umbes 3000 juudi meest ja naist Vilniuse ja Kaunase piirkonnast ning ka mõnisada sõjavangi. Meeste ja naiste osakonnad olid teineteisest umbes 600 meetri kaugusel. Laagrit valvasid Saksa ja Eesti SS-üksused. Vangid töötasid kolmes vahetuses tsemendi-, tellise- ja puidutööstuses ja ka Wehrmachti kindlustuste ehitamisel. Nädalavahetusel lasti osa vange kohalikesse taludesse, kus neid ka inimeste poolt toideti.

Nõukogude allikate järgi tapeti Saksa vägede taganedes 19. septembril 1944 Kloogas enam kui 2000 vangi. Seda on tõendusmaterjalide puudumisel mitmel korral kahtluse alla pandud. Üks kaalukaim vastuargument on küsimus, mis sai hukatute laipadest.

Sonderkommando alustas 19. septembril 1944 Klooga lähedal metsas vangide hukkamisi ja seetõttu tekkis konflikt sakslaste ja eestlaste vahel. 19. septembril 1944 teatas Klooga laagri ülem SS-Untersturmführer Wilhelm Werle ülesrivistatud laagrile, et laager evakueeritakse. Küll aga ei teatanud ta laagrit valvanud 287. Eesti Politseipataljoni 3.kompanii meestele, et kõigi laagriasukate jaoks transport puudub ja kõik juudid likvideeritakse.

Kloogale saabus Julgeolekupolitsei ja SD Eestis SD erikomando, mis alustas laagri lähedal metsas hukkamisi.

Eestlased olid sellisest käitumisest jahmunud ja teatasid sellest lähedal asunud Eesti 20.SS-Diviisi väljaõppelaagrisse. Väljaõppelaagrist läks leitnant Egon Valter protestiga SS-Sturmbannführer Georg Ahlemanni jutule. Viimane vihastas eestlaste sekkumise üle, rebis Valteri rinnalt Raudristi lindi ja vahistas leitnandi. Nüüd aga vihastusid eestlased, nad murdsid sisse relvalattu ja relvastusid. Valter vabastati ja vahistati hoopis Ahlemann. Võim Kloogal läks täielikult eestlaste kätte. Admiral Johan Pitka palvel sakslane hiljem siiski vabastati. Kuigi 287. Eesti Politseipataljoni mehed hukkamistest osa ei võtnud, mõisteti peale sõda 38 pataljoni meest selles süüdistatuna pikaks ajaks vangi.

Klooga koonduslaagrisse jõudsid Punaarmee väeosad 28. septembril 1944 ning 85 vangi olevat end enne vabastamist ära peitnud ja nii pääsenud väidetavast sakslaste veresaunast, kus olevat tapetud kõik laagri vangid mõned päevad enne vabastamist.