Article on other languages:
- Ethiopië
- Äthiopien
- ኢትዮጵያ
- إثيوبيا
- Etiopia
- ܟܘܫ
- Ètiopie
- Etiopía
- Efiopiya
- Ethiopia
- Habsyah
- ইথিওপিয়া
- Etiopia
- Эфіопія
- ཨའེ་ཟི་འོ་པི་ཡ
- Etiopija
- Etiopia
- Етиопия
- Etiòpia
- Etiopia
- Эфиопи
- Etiopie
- Ethiopia
- Etiopien
- Äthiopien
- ޙަބުޝްކަރަ
- Ethiopia
- Αιθιοπία
- Ethiopia
- Etiopía
- Etiopio
- Etiopia
- اتیوپی
- Etiopia
- Éthiopie
- Etioopje
- An_Aetóip
- Yn_Eetoip
- Ethiopia
- An_Aetiòp
- Etiopía_-_Ityop'iya
- 에티오피아
- ‘Aikiopia
- Եթովպիա
- Etiopiska
- Etiopija
- Etiopia
- Ethiopia
- Etiopia
- ইথিওপিয়া
- Ethiopia
- Ethiopia
- Эфиопи
- Eþíópía
- Etiopia
- אתיופיה
- Ethiopia
- ಇತಿಯೋಪಿಯ
- ეთიოპია
- Ефиопия
- Ethiopi
- Эфиопия
- Ethiopia
- Itiopia
- Etyopi
- Etiopia
- Aethiopia
- Etiopija
- Ethiopien
- Etiòpia
- Etiopija
- Ethiopië
- Etiopi
- Ethiopia
- Etiópia
- Етиопија
- Etiopia
- എത്യോപ്യ
- इथियोपिया
- Этиоп
- Etiopia
- Ethiopië
- エチオピア
- Etiopia
- Etiopia
- Etiopia
- Etiopia
- Ethiopia
- Efiopiya
- اېتوپيا
- Etiòpia
- Äthiopien
- Etiopia
- Etiópia
- Etiopia
- Etiopia
- Ithiyupya
- Эфиопия
- Etiopia
- ईथ्योपिया
- Äthiopien
- Etiopia
- Etiopia
- Ethiopia
- Etiópia
- Єѳїопі́ꙗ
- Etiopija
- Etjopijo
- Itoobiya
- Етиопија
- Etiopija
- Etiopia
- Etiopien
- Etiyopiya
- எதியோப்பியா
- ประเทศเอธิโอเปีย
- Ethiopia
- ኢትዮጵያ
- Этиупия
- Etiyopya
- Ефіопія
- ایتھوپیا
- Etiopia
- Lätiopän
- Ecoopi
- Ethiopia
- עטיאפיע
- Ethiopia
- Etyopya
- 埃塞俄比亚
- Etiopia
- Abeşistan
 |
del.icio.us |
 |
Digg |
 |
Furl |
 |
|
 |
Rojo |
| Add to OnlyWire |
amhari
YeItyop’iya Federalawi Demokrasiyawi Ripeblik {{{omakeelne_nimi_2}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia | ||||
| Pealinn | Addis Abeba | ||||
| Pindala | 1 127 127 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | amhari | ||||
| Rahvaarv | 73 053 000 (2005) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 64,8 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Girma Wolde-Giyorgis Lucha | ||||
| Peaminister | Meles Zenawi | ||||
| Iseseisvus | vanimaid riike Aafrikas | ||||
| SKT | 90,759 miljonit USA dollarit (2006) (85/175) | ||||
| SKT elaniku kohta | 1122,93 USA dollarit (2006) (IMF) (158/175) | ||||
| Rahaühik | birr (ETB) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||||
| Tippdomeen | .et | ||||
| ROK-i kood | ETH | ||||
| Telefonikood | 251 | ||||
Etioopia on riik Aafrika idaosas.
Sisukord |
Loodus
Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa.
Etioopia mägismaa
Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes.
Ras Dashen (4620 m), Buahit (4510 m), Selki (4502 m), Abba Jared (4459 m), Talo (4413 m), Dimtu (4433 m), Saneti (4315 m), Tigrita (4302 m), Guna Terara (4231 m), Gughe (4200 m), Kakka (4190 m).
Riik
Haldusjaotus
Etioopia on jaotatud 11 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna:
- Addis Abeba
- Afari osariik
- Amhara osariik
- Benshangul/Gumuz
- Dire Dawa
- Gambella osariik
- Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik
- Oromiya osariik
- Somaalia osariik
- Tigray osariik
Kultuur
Majandus
Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist.
Ajalugu
Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik Aksumi riik.
13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks.
19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile jaotada Aafrikat. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.
Kohv
Kohvipuu kodumaaks on Etioopia, seal kasvas kohvipuu metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemenis.