Article on other languages:
- Barcelona
- Barcelona
- Barzelona
- برشلونة
- Barcelona
- Барселона
- Barcelona
- বার্সেলোনা
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Барселона
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Βαρκελώνη
- Barcelona
- Barcelono
- Barcelona
- Barcelona
- Bartzelona
- بارسلون
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelone
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- ברצלונה
- बार्सिलोना
- Barcelona
- Barcelona
- Բարսելոնա
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barselóna
- Barcellona
- バルセロナ
- Barcelona
- ბარსელონა
- 바르셀로나
- Barselona
- Barcino
- Barselona
- Barcelona
- Barçellonn-a
- Barselona
- Barselona
- Барселона
- बार्सिलोना
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona_(Spanje)
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Барселонæ
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Барселона
- Barcillona_(Spagna)
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelona
- Барселона
- Barcelona
- Barcelona
- Barcelůna
- பார்செலோனா
- บาร์เซโลนา
- Lungsod_ng_Barcelona
- Barcelona
- Barselona
- Barcelona
- Барселона
- Barcelona
- Barcełona
- Barcelona
- Barcelona_(Spanyän)
- בארצעלאנע
- 巴塞罗那
 |
del.icio.us |
 |
Digg |
 |
Furl |
 |
|
 |
Rojo |
| Add to OnlyWire |
 |
See artikkel räägib linnast Kataloonias, Hispaanias; nime muude kasutuste kohta vaata lehekülge Barcelona (täpsustus). |
| Barcelona | |
|
|
|
| [ barssel'oona ] | |
| katalaani Barcelona |
|
| hispaania Barcelona |
|
|
|
|
 Barcelona vapp |
|
|---|---|
 Barcelona lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 100,4 km² | |
| Elanikke: 1 593 000 (2005) | |
|
|
|
| koordinaadid: 41°23′ N 2°11′ E | |
 |
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elanike arv halduspiires on 1 593 000 (2005), kuid koos eeslinnadega on elanike arv üle 4 miljoni.
Barcelonas asub Kataloonia valitsus Generalitat de Catalunya.
Sisukord |
Ajalugu
Legendi järgi asutas tänapäeva linna kohale Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. Roomlased ehitasid linna kohale oma kindluse umbes 15 eKr. 5. sajandil vallutasid linna läänegoodid ja 8. sajandil maurid. Aastal 801 vallutas linna Karl Suure poeg Ludwig Vaga. Aastal 985 rüüstas Barcelonat Córdoba kaliif Al-Mansur. Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn. Linnal olid kolooniad Sardiinias, Sitsiilias ja isegi Kreekas.
Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 1640–1652 püsinud Kataloonia Vabariigi likvideerimise käigus ja Hispaania pärilussõja ajal 1714. Felipe V lammutas pool kaupmeeste elurajooni tsitadelli ehitamiseks, et vaenulikku linna ühekorraga karistada ja kontrollida. Katalaani keele kasutamine asjaajamises keelustati.
Linna uus tõus algas 19. sajandil, kui Barcelonast sai Hispaania juhtiv tööstuslinn. Seda märkis ka katalaanide rahvusliku meelsuse tõus. Anarhistidel oli Kataloonias suurem mõju kui kusagil mujal. Hispaania kodusõja ajal oli Barcelona üks vabariiklaste keskusi. Frankistid vallutasid ta 26. jaanuaril 1939.
1992. aastal toimusid linnas XXV suveolümpiamängud.
Kultuur ja vaatamisväärsused
- La Sagrada Familia kirik
- vanalinn Ciutat Vella
- okeanaarium
- Parc Güell
- Palau Güell
- Casa Batlló
- La Pedrera
- MACBA (Museu d'Art Contemporani de Barcelona)
- Torre Agbar
- Arc de Triomf
Haridus
Barcelona ülikool asutati 1450. aastal.
Majandus
Transport
Linnas on metroo ja linna lähedal El Prati lennujaam.
Kuulsaid barcelonalasi
- laulja Montserrat Caballé
- laulja José Carreras
- arhitekt Antoni Gaudí
- kunstnik Joan Miró
- kunstnik Pablo Picasso
- ROKi president Juan Antonio Samaranch
- tennisist Arantxa Sánchez-Vicario
Vaata ka
Välislingid
Article keywords: fc barcelona, barcelona fabricantes, barcelona vacation, barcelona tour, barcelona spain, flight to barcelona, barcelona accommodation, barcelona apartment, barcelona beach,